Filosoofia

Omakeelne filosoofia on kultuurrahva peamine tunnus.

Rahvas peab suutma vabalt rääkida ka neist asjust, millel asupaik taevatähtede taga või inimese sügavuses; sellest kohast algab kõrgkultuur.

Tänu esivanemate selgele meelele on eesti keeles olemas kõik peamised filosoofiasõnad. Väga vägev meel-tüvi: meel, meeleolu, meeldiv, ebameeldiv, meeleseisund ja veel kümned sõnad.

Klassikaline saksa filosoofia on karjatus keelelõksust. Lõksutundest on kantud ka 20. sajandi euroopa analüütiline filosoofia. Meiega on lugu parem ning jabur oleks suruda eesti keelt nn euroopa filosoofia nüansivaesete terminite ümberpanekusse.

"Meel ja maailm" kinnitab, et sageli saame öelda lihtsa lausega seda, mida inglased ja sakslased mitte ka terve teosega.

MEEL JA MAAILM TEKSTIKOBAR

Meel ja maailm Koosneb peatükkidest Maailmavaade; Aru ja hing; Meeleolud ja meeleseisundid; Kujutlused maailmast; Meele keskendamine

Maailmavaade Traktaadi "Meel ja maailm" esimese osa kommentaar

Psüühika ja reaalsus:

Raamat 1 Tuumtekst

Raamat 2 Laiendid Aksioomid; Dominandid; Mõisteskeemid; Komplementaarsus

Raamat 3 Fundamentaalprobleemid Formuleeritavus; Aegruum; Füüsika; Matemaatika; Konstruktiivsus; Arenguskeemid

Raamat 4 Marginaalid Psühholoogia ja filosoofia; Dominandid; Eksistents; Elu; Loom; Inimtunnetuse areng I; Inimtunnetuse areng II; Surm; Lahendamine; Moment; Häiritus; Tunnetusühik; Komplementaarsus; Piirväärtused; Religioon ja teadus